Täna Riigikogus peetud ettevõtluskeskkonna teemalisel arutelul rõhutas Rahvaliidu esimees Karel Rüütli, et kõikjal Eestis peab olema võimalik elatustasemes kaotamata hästi elada. Selleks vajab Eesti maksupoliitika reformi ning pikaajalist haridus- ja regionaalpoliitikat. Eesti vajab jätkusuutlikuks arenguks maksupoliitika reformi. Ettevõtete üldist maksukoormust tõstmata tuleb kaaluda võimalust uuesti kehtestada ettevõtte tulumaks.

Tuleb väärtustada rahvuslikku kapitali ning rakendada maksusoodustusi innovatsioonile ning eksportivatele ettevõtetele.

Rüütli arvates tuleb soodustada inimeste töölevõtmist osakoormusega ning töö ja pereelu ühitamist. Praegu on osalise tööajaga töötaja maksukoormus proportsioonist väljas. „Samuti peaks füüsilisest isikust ettevõtjal olema lihtsam alustada ettevõtlust. Paraku on asjad täpselt vastupidi – maksunduse jäikus ei lase sellel ettevõtlusliigil Eestis edeneda,“ lisas Rüütli.

Inimeste toimetuleku parandamiseks võiks pärast eurole üleminekut langetada käibemaks tagasi 18%-le ning rakendada põhitoiduainetele madalam käibemaks. Tänane tarbimismaksude liiga suur osakaal riigi tuludes lööb kõige valusamalt just ühiskonna nõrgemaid liikmeid. „Riik pole jätkusuutlik, kui selle kassat täidetakse kaudsete maksudega eelkõige tööinimese ja pensionäri arvelt. Eesti riik peab toimima ja rahvas ellu jääma ka pärast eurotsooniga liitumist,“ selgitas Rüütli.

Kuna neljandik maarahvast elab täna alla vaesuspiiri võiks maapiirkondade ettevõtluse arendamiseks kaasata senisest rohkem laenu-hoiuühistud. Säärased kogukonnapõhised pangad on mitmel pool maailmas taas tunnustust leidnud, kuna osutuvad tõhusaks just majandusraskuste ajal, kui kommertspangad liiga ettevaatlikuks muutuvad.

Arvestades välismaiste kommertspankade äärmiselt konservatiivset laenupoliitikat, peab riik märksa aktiivsemalt kohaldama eksporti toetavaid abinõusid nagu garantiid ja laenud, sealhulgas võtma vajadusel suuremaid riske ettevõtjate julgustamiseks.

Ettevõtluskeskkonda tervendab ka monopolide ohjeldamine. Praegu kehtiva põhimõtte kohaselt käsitatakse turgu valitseva kriteeriumina vaid vähemalt 40protsendilist turuosa omavat ettevõtet. Ausa konkurentsi tagamiseks tuleb seda kriteeriumi vähendada 15 protsendile ning suurendada konkurentsiameti võimekust.

Haridusel on kriisist väljumisel võtmeroll. Eesti vajab pikaajalist haridusstrateegiat, mis arvestab ettevõtluse ja innovatsiooni vajadustega ning arendab inimeste sotsiaalseid oskusi.